Protsessi voolu põhjal võib seadmed jagada kuue suurde rühma:
Vedeliku transpordiseadmed: Sisaldab torustikke, pumpasid ja kompressoreid, mis vastutavad tooraine ja toodete transpordi eest.
Kütteseadmed: peamiselt torukujulised kütteahjud, mis tagavad toornafta krakkimiseks vajaliku soojusenergia.
Soojusvahetusseadmed: Sisaldab rekuperatiivseid soojusvahetiid ja õhujahuteid, mida kasutatakse soojusenergia taaskasutamiseks.
Reaktsiooniseadmed: Südamikuks on katalüütilise krakkimise reaktorid ja hüdrogeenimisreaktorid.
Massiülekandeseadmed: destilleerimis- ja absorptsioonitornid täidavad komponentide eraldamise funktsioone.
Ladustamisseadmed: Sisaldab õlimahuteid ja puhverpaake, tagades tootmise järjepidevuse.
Lisaks saab nafta rafineerimisseadmeid klassifitseerida ka muude kriteeriumide järgi. Lähteainete põhjal hõlmavad kategooriad rehvijäätmete, plastijäätmete, naftaväljade muda ja kivisöetõrva jääkide töötlemise seadmeid. Funktsionaalsete komponentide järgi klassifitseerimine hõlmab spetsiifilisi sisemisi osi, mis on loodud reaktori jõudluse optimeerimiseks, nagu suure-tõhususega jaotusalused (HD-alused), ultra-lamedad jaotusplaadid (UFQ) ja vedelikkatalüütilise krakkimise (FCC) seadmete sisemised osad.