Hiina naftarafineerimisseadmete tootmistehnoloogia-eelkõige hüdrotöötlusreaktorite jaoks, mis on põhikomponentidena-, on arenenud imporditud tehnoloogia assimilatsioonist sõltumatuks innovatsiooniks, jõudes lõpuks maailma-juhtivale tasemele.
Japan Steel Works tootis 1963. aastal esimese hüdrotöötlusreaktori; Hiina hakkas nende reaktorite tootmistehnoloogiat omandama 1970. aastate lõpus.
1989. aastal valmistas China First Heavy Industries (CFHI) Hiina esimese täielikult siseriiklikult toodetud suuremahulise-mahulise sepistatud-ja-keevitatud hüdrotöötlusreaktori; 1998. aasta detsembris töötas CFHI edukalt välja 1000 -tonnise klassi sepistatud-hüdrotöötlusreaktori.
Aastatel 2003–2006 arendas CFHI edukalt välja tollal maailma suurima kivisöe veeldamise hüdrotöötlusreaktori (kaaluga 2044 tonni); 2008. aastal eksportis Hiina esimest korda suure-tonnaažiga sepistatud-ja-keevitatud hüdrotöötlusreaktori.
2019. aastal tarniti Hiina esimene lobr{1}}kihtreaktor (2270 tonni); 2020. aastal valmis maailma raskeim üksik hüdrotöötlusreaktor (3025 tonni); 2021. aastal valmis maailma pakseima seinaga (358 mm) sepistatud-ja-keevitatud hüdrotöötlusreaktor; 2024. aasta aprillis valmis ja tarnis CFHI kõik 12 maailma suurimat 3000 -tonnise klassi lobri-sepistatud-ja-keevitatud hüdrotöötlusreaktorit, mis tähistab Hiina naftakeemiatööstuse raskete seadmete tootmisvõimsuse jaoks püsivat verstaposti. "3000-tonnine" tase.